FLASH ART Gallery – Kursused FlashArt

“kolmas koht” — ruum, kus eksponeeritakse ja müüakse molberti- ja trükigraafikat, kus peetakse loenguid ning kus toimuvad kohtumised kaasaegsete graafikutega. See loob mitte ainult uue esteetilise kogemuse, vaid soodustab ka uusi sotsiaalseid sidemeid, tuues kokku kunstiarmastajaid ja -professionaale.

Ksenia Remezova, graafikagalerii kuraator, on kunstiajaloolane, kuraator, õppejõud, avangardi uurija ja külalislektor EKA-s.

Galeriis esitatud kunsti saab osta kas kohapeal või veebilehel flashart.store

Andrei Kedrini loeng “Graafika “Kunsti maailma” ajastul: Baksti ja Ostroumova-Lebedeva pilgu läbi”

“Kunsti maailm” paberil: Lev Baksti ja Anna Ostroumova-Lebedeva looming

Lev Bakst ja Anna Ostroumova-Lebedeva on kaks silmapaistvat graafikameistrit, kelle teosed on saanud “Kunsti maailm” liikumise sümboliks.
Loengus uurime, kuidas Bakst muutis graafilised visandid teatrimaagiaks ning kuidas Ostroumova-Lebedeva jäädvustas linnavaadete hinge virtuoossetes gravüürides.

Vaadeldes ja analüüsides mõlema kunstniku joonistusi ja trükigraafikat, arutame, kuidas nende teosed muutsid ettekujutust kunstilistest kujunditest ja peegeldasid kaduva ajastu ilu.

Lektor: Andrei Kedrin – lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini erialal. Külalislektor Eesti Kunstiakadeemias ja KUMU kunstimuuseumi õppejõud.

18. jaanuaril, 15:00

Vene keeles, osalemise tasu 10€

ARTIST TALK. Britta Benno

Kohtumised ja dialoogid kaasaegsete kunstnikega, kes on esindatud galeriis, jätkuvad vestlusega kunstnik Britta Bennoga.

aasta oktoobrist 2025. aasta jaanuarini kestva Flash Art Graafikagalerii hooaja lõpetuseks kohtume kunstnik Britta Bennoga, kelle ofordid ja siiditrükid on meie galeriis eksponeeritud.

Kohtumisel jagab Britta oma kogemusi graafikakunstnikuna, räägib tehnikatest ja teemadest, millega ta tegeleb. Britta, kes õpetab Eesti Kunstiakadeemias (EKA) ja osaleb aktiivselt graafikakunsti üritustel, tutvustab ka Tallinna Graafikatriennaali – olulist sündmust, mis ühendab kaasaegseid kunstnikke, kes töötavad paberiga.

22. jaanuaril 19:00

Inglise keeles. Osalemine tasuta

ARTIST TALK. MARK ANTONIUS PUHKAN

Mark Antonius Puhkan (sünd. 1994) on Eesti kunstnik, illustraator ja õppejõud. Oma kunstipraktikas keskendub ta peamiselt joonistamisele ja trükigraafika tehnikatele. Illustraatorina on tema lemmikmeediumiks graafilised romaanid, kuid ta toob koomiksitelemente ka oma loomingusse väljaspool raamatuformaati.

Tema tööde keskne teema on inimese ja metsiku looduse suhe — nii inimese ümber laiuv loodus kui ka sisemine metsikus. Marki juhib soov taastada empaatia sillad mitmekesise looduse ja tsiviliseeritud inimkonna vahel.

Oma loomingus püüab ta anda kuju nähtamatule — asjadele, mida sageli ei nähta või millel puudub visuaalne vorm. Ta esindab nähtamatuid elemente, nagu helid, mõtted, tunded, energiad, lõhnad ja unenäod, muutes need visuaalselt sümboolseteks vormideks.

Liituge inspireeriva ja mõtteid avardava vestlusega Mark Antonius Puhkaniga!

1. veebruaril, 15:00

Inglise keeles. Osalemine tasuta

Aleksandra Murre loeng: “Elu kunsti nimel. Kunstikoguja Alfred Rõude”

Alfred Rõude (1896–1968) nimi ütleb täna vähe isegi kunstisõpradele, kuid tema kogusse, mis 1979. aastal läks Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni, kuulus üle 12 000 kunstiteose. Nende seas oli ligikaudu kolm tuhat Eduard Wiiralti teost ning terviklikud ja mitmekülgsed kollektsioonid Konrad Mägi, Kristjan Raua, Andrus Johani, Aleksander Vardi ja paljude teiste loomingust.

Võib öelda, et Wiiralti elu ja looming realiseerusid suuresti tänu Alfred Rõudele, kes väsimatult kunstnikku toetas, ostis kõik tema teosed, korraldas näitusi nii Eestis kui ka Soomes ning saavutas hiljem, et Wiiralt, ainsa väliseesti kunstnikuna, ei sattunud keelatud või unustatud loojate hulka.

Alfred Rõude on ainus sellise taseme koguja, kes mitte ainult ei säilitanud oma kogutud teoseid Teise maailmasõja ajal, vaid jätkas edukalt kollektsioneerimist ka nõukogude perioodil. Töötades tollal Eesti NSV Riiklike Raamatute ja Ajalehtede Kirjastuste Ühenduses, oli tal tihe seos graafikutega ning ta leidis võimalusi lisada oma kollektsiooni originaalillustratsioone. Nii täienes eesti kunsti kollektsioon ka väikese koguga vene kunstnike joonistustest.

Loengus käsitleme selle erakordse inimese elulugu ning tema erilist lähenemist kunsti kogumisele. Visuaalne materjal on paljuski tuttav neile, kes on külastanud KUMU-d, sest väga suur osa 20. sajandi esimese poole kunstipärandist, mis on eksponeeritud alalises näituses, pärineb Alfred Rõude kogust.

Aleksandra Murre on kunstiteadlane, Kadrioru kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi direktor.

8. veebruaril 15:00

Vene keeles, osalemise tasu 10€

Ksenia Remezova loeng: “Leningradi litograafia koolkond. 1930–1970”

Loeng keskendub Leningradi eksperimentaalsele litograafiameistrile, mis alustas oma tegevust Neeva linnas 1933. aastal. Estampi kunsti kujunemisel ja arengus mängisid olulist rolli väljapaistvad “Leningradi koolkonna” meistrid, kellest paljud olid seotud selle meistriga.

Aleksander Vedernikovi, Vera Matjuhhi, Boris Jermolajevi, Gerta Nemenova, Juri Vasnetsovi, Mihhail Skuljari ja Anatoli Kaplani mustvalged ja värvilised litograafiad on olnud ja on siiani ikoonilised näited litograafia “kuldajastust” Leningradis ning väärtuslikud objektid nii muuseumides kui ka erakogudes. 15. veebruaril räägib Ksenia Remezova litograafiameistri tööst, loetletud kunstnikest ja nende graafilistest teostest.

Ksenia Remezova – kuraator ja kunstiajaloolane.